
Nasawesxtxi´s kaa ûusyatxi´nxhi yat wala: çxhaçxha yatxnxi.
Quintin Lametewesx nasa çaamtxi´s nmîthna kahte, açxha ûus yatxnxi yat wala ûsa´. Nawâ txa´weyçxa wêth wêth pyakh naw fxi´zenxis yaçtek kutxi´.
La vida y obra de Álvaro Ulcué Chocué permanecen vigentes en el Cauca por la fuerza de la palabra.
Consulta este contenido en los idiomas y lenguas
Yaçkay thê´sawesx kwe´sx ewte fxizekaanj suçxa çxhaçxha yatxçxa mjin ywene´ta txaapaka txawesx yuwe itxi çxakh pekuju. Nasawesx kiwesu uçha nasa pal yuwe jweteçxakh jxtxu´den ujwe, txas ikhnxi tekh kse´ba thakweç ya´ja, nasawesx fxizewajas pakweya uwe paakatx nui vitun kaj.
Teeçx yace seena itxiçxa pekujukh kwe´sx kiwesu, txa a nxafx nasa pal yacekwe. Naa piçkwes a çxapuç a´te sutx nuy vitun kaj, nasawesx yuwes seena ju´wu yu pa´ka.
Palkwe, pahz kse´ba teeçx a´kafx ji´pçxakh vitun kaj, nasawesx khphakheçxa mjin yunxisku jweteçxa nuy çxhaçxha wajas yahtxna usu.
Nasa paala nasawexyakh puutx mjin usgajas yath txajkh. Naa yathkwe, açxj pajwa usçxa´ naa yath mjiwa yuwe kaapyajwa, kwêe, vxite luuçkwewesxyakh jxinxi dxi´j txikhnxi ûsa´.
Txajx mjinxis a´kafx isatx yatxi, wejxkwe yatxsayu kwêewesxta, txaawesxa mjisu, khphakhenxisutx, naa nasa pal yuwetx jxtxuden fxi´ze.
Kwêe yuwete mjin yusa, Fabian Dagua teeçx khphakhe ente nawku thuthen kaj:
“Ez a´te takheçsu setx entekh upxnakahj, teeçx çjiç yatkwe khwenxa çxha´bte sa´th tama kiwete. Leçxkwejuy piyawah yuwesku seena wedxh, piyanxi yathna uçxjawa danajuçxakh kuyna txisi, txajx thê´sawesxa leeçxkwetey piya yatte akhya ajameta vxu jiph mee pa´ka. Kse´ba teeçx a´kafx jiphçxakh piyaya takh. Leçxkwe juytxi uyna kahj dxus yuwes wedxna uhj pa´ka, kuhj a´kafx skhewnxiju puuçxhwasa uyku´, ez a´te takheçsu kse´ba ente çxha´b çxijmete pal jxinxi yuwes ka´bakh khiçxa nxafx lxisas
Wewna uste´, kwêe dawa ta´sxçxa na´jikh, nasa palkwe kuhj çxha´bsukh dxus yuwes jxtxhuden usu.
“Txajx fxi´zenxis khphakhe isa thaw thutheje, txaapaka kwêewesxa txajx ujunxis jxithaw, nasa pal yuwes itxiçxathaw jxpe´je”, txawku kwêe dawa we´we.
Ki´ nasa pal yuwete we´weçte, naa the´ja seena jxthuthe yu´kh nasawesx kiwesu txaw yaçte kasejçxa paatxhikhna unhj pa´ka ptxunxi, kiwe kusa´nxhi yuwes nasawesx jhu´gu yuçxa txisxin.
“Txa´sa nxafx putx we´wnxi yuwe takhne´ta, kwe´sx yath wala tewe´sxas, txa´te nee usuhj, txa´kaçx ensu´ seena yuwe theysa usu´ne, txa´kaçxsu musxkawe´sxa çaam atuu petxjxi çxahne´ta jiphsayu kjin uma kiwe nwew wahj yuwes jxhpesatxa neuya nenta ta´kh”, txajxikh kaapiya´sa Nixon Yathkwe.
Yathkwe ki´ phjuseçxa na´jhikh “txajx piyanxi yuweyakha nasatx seena nxutxpe´j kahjkh peena yujwa musxkatx we´sekhamen kjin nasa naw mjiya takh kaanj”.
Txa´wyuçxakh nasa palkwe jxçxhaçxha pu´çx nasawesxtxis, kiwatx ku´sa´jxa musxka wesx kusete ussatx.
“Kwe´sxyakh itxi ussa txa´jx fxi´zenxisa. Çxha çxha usnxi kwe´sx yakha seena ewsa jhekhe kaapianj ujwa khin kwe´sx khphakheçxa mjin yunxis txa´z ajsuy khçxa çxha jhwa”, jikh yaçkhey kwêe yuwes mjin yu´sa, Jorge Palomino.
Kwêe Dawa nasa pal fxi´zenxis thuthen usçxa´, txajx ikhnxi yuwesku jxtxu´de: “Khe´b ente çxapuç a´tete, çaam atu´ nasawesx kiwate (Lopez Adentro), seenu tahz kse´ba nwesxkwe yathtxitx khakh kjin tulkweswa jxuka´tx suwna kahj. Txa´wyu Pa´ka nasa palkwe seena ûsxaçxakh. Kuus kus khe, kuusi nawen khphakhenxi yath (Santa Ines) kliçxaw çxha´bte, je´z piçkwe ji´ba çaamte u´jsa ûpa pane´ta ikh un´ph”.
Açxh pa´jwa nasa palkwes ya yatxi´kh, txa´jx yuwe txhikhnxis txa´zi piakhnaw mjin uhjwa. Kwêe wesxtxisa´ mjiçxakh neeyu pal yuwes txuhnden, kjin txa´jisçxame vxite nasa nwesxkwewa txa yuwe pa´ka skhewneta txa´wesxjiswa txuhnden uska´j.
Çxha´b wala kiwe tewesxa nawtxi we´w paalas “dxi´jas txi´khçxa fxi´zesa wêth wêth yuwe tewe´sxas” khin nasath luuçxthu jiçxa thamemekh we´we. Txa´jx fxiçxha txikhnxisa, piyanxi, khphakhenxi yatsutx kaa phthuse´je.
Comparta en sus redes sociales
Comparta en sus redes sociales
Espiritualidad para combatir la sequía que afecta a familias indígenas productoras.
La cosecha de la miel de la abeja melipona, especie sin aguijón, es una actividad ancestral de los pueblos indígenas Totonakus y Nahuas en la Sierra Norte de Puebla, en México. La producción beneficia económicamente a las familias y les permite proteger el territorio, pero hay serias amenazas sobre la actividad.
La nacionalidad o pueblo indígena Shuar, ubicada en la cordillera del Cóndor, en la provincia Morona Santiago de la Amazonía ecuatoriana, se enfrenta al temor de la pérdida de su lengua Shuar Chicham.
Comentar