
Nasawesxtxi´s kaa ûusyatxi´nxhi yat wala: çxhaçxha yatxnxi.
Quintin Lametewesx nasa çaamtxi´s nmîthna kahte, açxha ûus yatxnxi yat wala ûsa´. Nawâ txa´weyçxa wêth wêth pyakh naw fxi´zenxis yaçtek kutxi´.
Valla publicitaria de la emisora Voces de Nuestra Tierra en Jambaló, Cauca.
Edilma Prada Céspedes..Consulta este contenido en los idiomas y lenguas
Ҫawelx nasawesx wewnxi yuwe, baҫ ukwe tewesxa, kjiҫxa nasatx, vite muu ja´dakh piakh naw fxizewa yuwes txu´jden fxi´ze. Txawesx wejxa phҫxukwenxisu kwesx fxi´zenxitx ku fxi´txya pi´txi, aykawesx tukanxisayakh, txamenawey nasa yuwe tetx phtasxi.
Baç ukwete nxinx susuçte, çxhaçxha uswajas çxatx seena neewewe. Txawesx çawelxsu, kwêewesxa ҫxhaҫxha yatxҫxa puinxi yuwes ûkhuçmeeta.
Naa çawelxa teeҫx kseba khe´b a´kafx jxipha, ku´j ҫawelxsa khphakheҫxa mjin usta´ txaate yuehҫeҫxa usa´. Naa ҫawelxas baҫ ukwe ukawesxtxi txanj ka´j, kwesx nasatxis piakhnaw fxi´zen uskanj sucxa.
Ҫaam atu pa´ka, ku´j ҫxha´btxi txa´w seena ptxunxi fxi´ze kwe´sx kiwesu, baҫ ukwewa seena puinxi yuwe pa´ka ew meetx fxi´zesayu, txaw yuteyu ҫawelx yatwa seena pxtxunxi usu´kh.
Ҫaam atuwesx pa´ka, ҫawelxa je´zuste fxicxhanxikyu. Nawa ûkhme yaҫtetx jueҫxa kutxij. Naa ҫawelxsu puinxi yuwesҫxa tasxiҫmeta, txtewa kwesx kiwesu mjin u´junxis, kwesx yuwes nuy ҫxhaҫxhanxjis jxukatx thutheje.
Txaw mji pa´ka, ikh kute´juwesxa seena weҫxatx, txaw piakhnaw fxi´zewajas seena thuthen uspa´ka.
Aҫx txaw wëth wëth fxi´zewaj yuwe phthuseҫte, ҫawelxte wewsa seena kha´dan usta´ naa wejxasu piakh naw fxi´zewajas phtxu´deya nasawesxyakh.
.
Comparta en sus redes sociales
Comparta en sus redes sociales
Espiritualidad para combatir la sequía que afecta a familias indígenas productoras.
La cosecha de la miel de la abeja melipona, especie sin aguijón, es una actividad ancestral de los pueblos indígenas Totonakus y Nahuas en la Sierra Norte de Puebla, en México. La producción beneficia económicamente a las familias y les permite proteger el territorio, pero hay serias amenazas sobre la actividad.
La nacionalidad o pueblo indígena Shuar, ubicada en la cordillera del Cóndor, en la provincia Morona Santiago de la Amazonía ecuatoriana, se enfrenta al temor de la pérdida de su lengua Shuar Chicham.
Comentar