Tukanxi yuweyakha, kwêewesxa ew fxi´zewajas txi thasu
Kwe’sx memyakha tujkan fxi´zenxis paakaçx yujwa uçme kwesxyakh îtxiçxakh fxi´ze. Teeçx mem piakhnaw fxi´zewajas wewekh txaa khwenxa çxha´bte fxji nxjisa´, txaa memte puinxi yuwes nuy dxi´jakh.
Centro de Formación Integral comunitario del pueblo indígena Nasa en Cauca, Colombia.
Edilma Prada Céspedes..Consulta este contenido en los idiomas y lenguas
Quintin Lametewesx nasa çaamtxi´s nmîthna kahte, açxha ûus yatxnxi yat wala ûsa´. Nawâ txa´weyçxa wêth wêth pyakh naw fxi´zenxis yaçtek kutxi´.
Kjwe´nxa çxhab kiwe pela´ uswa´l çxhab thakwek neyu´ thâ´ wala pya´su. Naa çxhabkwe´ wala jxthuthe txantey çxhaçxha yhtxna yunxi ûs pa´ka, vxite kwe´sx fxizenxi´s txtey txtey yûu pa´ka.
Naa kiwe pe´latewesx nasa´ txantey yuwes twêjiçxa, çaam nmithnxi yuwe´stxi thakwe we´we. Txaa çaam atuwe´sxa kiwe´s nwêwenhaw sucxtx takna kaj. Txaa pa´ka açxha piyanxi yat wala ûsa´ Cefic yasesa.
Nasawe´sxyakha naa yuwe´ wala ewsa kasekh, wêth wêth fxi´zenxii yuwe´s çaam ji´mhe putx pakweya´ takhwa´.
Açxha piya yat walate we´wêçxa, yaçkay çaam atnxi yuweswa twêji ji´pthaw.
Naa çaam atuwe´sx kasehçxa, ukawe´sx vxite nasatxi´s nwêwyatx ûus yahtx, wakaswesx kiwetx kusa´n yuhpa´ka.
Txakaçx ensu´ kuhjxwed çaam atutx ûsu´, yu´kh tewe´sx na´w yasesa.
Quintin çaam atuwesxa´, vxite yu´khtewesx pu´çxnxitx piyan kaj. Nyafxteyu´ mazçxane´ta takna u´j nawa.
Thê´sa Luis Eduardo siscue, ney çaam atya kanxhith u´ka Quintinte ji´k. txakaçx ensu´ wala nasawesxa´ puiya´ taktxi wasyak, nasa pal na ikhna kapaka. Aça unza palyu´ nasatx ku nuy çxhaçxhan usayu´.
“pala´s ikhte´ adx tata´ na´jik, na´wyuçtana´ txazkwetxi pabanxa, aça idxa´ çaam atya´ ujwene´ga yu´khna.
Teeçx u´ykwe ta´sxçxa na´jik. Txan kna´saçteçxa wala nwe´sxtxis ptxun kahneta, aça txaa pa´kat kiwe kwekwete puiwahja´s yahtx.
Nasawe´sx çaam atnxi´ yuwe, ukwe kiwetek âate kaseh, nyâfxçxah puiya´ takhte.
Txakaçx ente´ kiwe pa´ka puinxi yuwe´s âtethâw nmith. Txa´weyçxa wala kûj piçtatx kpakhetx.
Nasawesx kpakheçxa´ puiya´çxa kapiya´mheta´, eçtewa kaajiyunhatx u´j.
Txâw takhçxa wala çxhaçxhan ka´htx, nawâ thêysa kuhk, mawenteyu´ nasa pwesx´wa puinxikyu, ki´kin çaam atuu ma´w mawsayakhwa puiwakhyu.
Nawa jwee ûus yatxnxiyu´ kiwe´s nwe´wakhyu´. Çaamtxi´s nmitwa´ yahtxtxi, khiçxa nasayakh pena mjin ujxa. Çaan nmitnxi e´suja txazkwesay nasatxis, wakas eçte puutx wewte ewuk.
Sek a´te takhya´wateçxa, eç sutxna kahtx kjwênxa çxhabte. Txaa ente wala nasa majuwêsxwa pehnatx, txaa nasa dxi´ptek çaamtxitx dukhnxi yûu.
Açxha´ piya yat ûsa´ nawa yaçteya txtek puutxwewnxiyu çaamtxi´s nmitu´nhaw jin. Txakaçx ensu çaam atna u´jusatxisa´ piyawa´jastxi newewçxa nmith, maisa´ tulte nuyçxhaçxhawa jastxi yahtx.
Naa piya yat walate, Quintin yuwe´s seena´ kayatxi´jithaw, txaa pakatey kwesx dxi´jas nuy çxhaçxhak. Txa´weyçxa wêth wêth, piya yuweswa wala yaçte kutxi´nxhi yûkh.
Ukawe´sx yuwewa wala naa e´suja çxhaçxhak.
Naa yat walate açxha wala jxu´ kiwejuwe´sx pa´jatx, kwe´sx fxi´zenxis piyaçxa jweju kapiya´jxa.
Naa yatte piyaya´ pa´sa, nyafxte´ yaçka çxhaçxha mjinxistxi piyan takhe. Khiiçxa nasatxi´s jwekwe pu´çxya´.
Piçtatx vxite luuçxkwewe´sxa, piyaçxawa ki´ jweju nasatxtxi thutheje, maa kiwe pe´lasuwa.
Kiwete mjiya´wâ kapiya´jathaw, vxite ki´snxi yuwetx txtey txtey nxuya, khiçxa puutx jada pyakhna´w fxi´zeya.
Ma´wsa nasayakwa, kiwe zxiçxkweme pejxsa´, txaa pa´katey kiwek kwe´sxtxis kayatxi´n ki´ kapiya´n ujwe´.
Açxha´ naa piya yatte ûssa´ jweeçxahtx çxhaçxha yatxi´, piçtatxkwetx, knasakwetx dxi´j pakwe puçxýa´.
Comparta en sus redes sociales
Comparta en sus redes sociales
Espiritualidad para combatir la sequía que afecta a familias indígenas productoras.
La cosecha de la miel de la abeja melipona, especie sin aguijón, es una actividad ancestral de los pueblos indígenas Totonakus y Nahuas en la Sierra Norte de Puebla, en México. La producción beneficia económicamente a las familias y les permite proteger el territorio, pero hay serias amenazas sobre la actividad.
Regístrate e inicia este curso virtual para mejorar las coberturas sobre las realidades de los pueblos originarios con enfoques en derechos humanos, Madre Tierra, territorio y medio ambiente. ¡Ingresa ahora!
Comentar