Centro de Formación Integral comunitario del pueblo indígena Nasa en Cauca, Colombia.

Edilma Prada Céspedes..
Colombia

Nasawesxtxi´s kaa ûusyatxi´nxhi yat wala: çxhaçxha yatxnxi.

Cocreadores

Conoce a las y los integrantes de este proyecto >

Sep 1, 2015 Compartir

Consulta este contenido en los idiomas y lenguas

Quintin Lametewesx nasa çaamtxi´s nmîthna kahte, açxha ûus yatxnxi yat wala ûsa´. Nawâ txa´weyçxa wêth wêth pyakh naw fxi´zenxis yaçtek kutxi´.

Kjwe´nxa çxhab kiwe pela´ uswa´l çxhab thakwek neyu´ thâ´ wala pya´su. Naa çxhabkwe´ wala jxthuthe txantey çxhaçxha yhtxna yunxi ûs pa´ka, vxite kwe´sx fxizenxi´s txtey txtey yûu pa´ka.

Naa kiwe pe´latewesx nasa´ txantey yuwes twêjiçxa, çaam nmithnxi yuwe´stxi thakwe we´we. Txaa çaam atuwe´sxa kiwe´s nwêwenhaw sucxtx takna kaj. Txaa pa´ka açxha piyanxi yat wala ûsa´ Cefic yasesa.

Nasawe´sxyakha naa yuwe´ wala ewsa kasekh, wêth wêth fxi´zenxii yuwe´s çaam ji´mhe putx pakweya´ takhwa´.

Nasawe´sx kpakheçxa çaam atnxi yuwe.

Açxha piya yat walate we´wêçxa, yaçkay çaam atnxi yuweswa twêji ji´pthaw.

Naa çaam atuwe´sx kasehçxa, ukawe´sx vxite nasatxi´s nwêwyatx ûus yahtx, wakaswesx kiwetx kusa´n yuhpa´ka.

Txakaçx ensu´ kuhjxwed çaam atutx ûsu´, yu´kh tewe´sx na´w yasesa.

Quintin çaam atuwesxa´, vxite yu´khtewesx pu´çxnxitx piyan kaj. Nyafxteyu´ mazçxane´ta takna u´j nawa.

Thê´sa Luis Eduardo siscue, ney çaam atya kanxhith u´ka Quintinte ji´k. txakaçx ensu´ wala nasawesxa´ puiya´ taktxi wasyak, nasa pal na ikhna kapaka. Aça unza palyu´ nasatx ku nuy çxhaçxhan usayu´.

“pala´s ikhte´ adx tata´ na´jik, na´wyuçtana´ txazkwetxi pabanxa, aça idxa´ çaam atya´ ujwene´ga yu´khna.

Teeçx u´ykwe ta´sxçxa na´jik. Txan kna´saçteçxa wala nwe´sxtxis ptxun kahneta, aça txaa pa´kat kiwe kwekwete puiwahja´s yahtx.

Nasawe´sx çaam atnxi´ yuwe, ukwe kiwetek âate kaseh, nyâfxçxah puiya´ takhte.

Txakaçx ente´ kiwe pa´ka puinxi yuwe´s âtethâw nmith. Txa´weyçxa wala kûj piçtatx kpakhetx.

Nasawesx kpakheçxa´ puiya´çxa kapiya´mheta´, eçtewa kaajiyunhatx u´j.

Txâw takhçxa wala çxhaçxhan ka´htx, nawâ thêysa kuhk, mawenteyu´ nasa pwesx´wa puinxikyu, ki´kin çaam atuu ma´w mawsayakhwa puiwakhyu.

Nawa jwee ûus yatxnxiyu´ kiwe´s nwe´wakhyu´. Çaamtxi´s nmitwa´ yahtxtxi, khiçxa nasayakh pena mjin ujxa. Çaan nmitnxi e´suja txazkwesay nasatxis, wakas eçte puutx wewte ewuk.

Çaam nmitnxi, jwecxhakh nasatxi´s nuyçxhaçxha.

Sek a´te takhya´wateçxa, eç sutxna kahtx kjwênxa çxhabte. Txaa ente wala nasa majuwêsxwa pehnatx, txaa nasa dxi´ptek çaamtxitx dukhnxi yûu.

Açxha´ piya yat ûsa´ nawa yaçteya txtek puutxwewnxiyu çaamtxi´s nmitu´nhaw jin.  Txakaçx ensu çaam atna u´jusatxisa´ piyawa´jastxi newewçxa nmith, maisa´ tulte nuyçxhaçxhawa jastxi yahtx.

Naa piya yat walate, Quintin yuwe´s seena´ kayatxi´jithaw, txaa pakatey kwesx dxi´jas nuy çxhaçxhak. Txa´weyçxa wêth wêth, piya yuweswa wala yaçte kutxi´nxhi yûkh.

Ukawe´sx yuwewa wala naa e´suja çxhaçxhak.

Piya yat wala kayatxi´jik.

Naa yat walate açxha wala jxu´ kiwejuwe´sx pa´jatx, kwe´sx fxi´zenxis piyaçxa jweju kapiya´jxa.

Naa yatte piyaya´ pa´sa, nyafxte´ yaçka çxhaçxha mjinxistxi piyan takhe. Khiiçxa nasatxi´s jwekwe pu´çxya´.

Piçtatx vxite luuçxkwewe´sxa, piyaçxawa ki´ jweju nasatxtxi thutheje, maa kiwe pe´lasuwa.

Kiwete mjiya´wâ kapiya´jathaw, vxite ki´snxi yuwetx txtey txtey nxuya, khiçxa puutx jada pyakhna´w fxi´zeya.

Ma´wsa nasayakwa, kiwe zxiçxkweme pejxsa´, txaa pa´katey kiwek kwe´sxtxis kayatxi´n ki´ kapiya´n ujwe´.

Açxha´ naa piya yatte ûssa´ jweeçxahtx çxhaçxha yatxi´, piçtatxkwetx, knasakwetx dxi´j pakwe puçxýa´.

Comparta en sus redes sociales

2345 visitas

Comparta en sus redes sociales

2345 visitas


Comentar

Lo más leído


Ver más
image

Rituales para llamar la lluvia, la respuesta espiritual de los Yampara a la sequía

Espiritualidad para combatir la sequía que afecta a familias indígenas productoras.

image

Indígenas en México son guardianes de la abeja nativa pisilnekmej

La cosecha de la miel de la abeja melipona, especie sin aguijón, es una actividad ancestral de los pueblos indígenas Totonakus y Nahuas en la Sierra Norte de Puebla, en México. La producción beneficia económicamente a las familias y les permite proteger el territorio, pero hay serias amenazas sobre la actividad.

image

Curso virtual Periodismo indígena, territorio y medio ambiente

Regístrate e inicia este curso virtual para mejorar las coberturas sobre las realidades de los pueblos originarios con enfoques en derechos humanos, Madre Tierra, territorio y medio ambiente. ¡Ingresa ahora!