Al caminar por las calles de Toribío se observan murales coloridos con representaciones del campo.

Edilma Prada Céspedes..
Colombia

Vith vite piisa´çxha, ekaj nuy ptxuya pajnxjisas kwe´sx kiwesu wêdxiç methaw.

Cocreadores

Conoce a las y los integrantes de este proyecto >

Sep 1, 2015 Compartir

Consulta este contenido en los idiomas y lenguas

Kwe´sx fxi´zenxi´s piisa´çxha, nasa, Çaam atutx neewe´wetx peena ptxukamhen. Txaa pa´ka naa çxhabkwe´ açxha wëth wëth fxi´zenxi´s pakweÇta nasnasa naw ûusyahtxçxa.

Çaam atuwesx puyite, nasawe´sx yatcxatx swen kahj, nxinx pajnxi. Nawa açxha txaa yatkwetxis piisa´the wala zxiçxkwe thegna ûsta.

Naa çxhabkwe`  thâ`  wala pyahsuk neyu, naa pakatx wala çaam atuu pekuhju. Aça nmeh kseba akafxte wala nasawe`sxa  pa`kayutx, txaçxmeyna puiya uwete.

Naa kiwete nasatx weykwe  nxuste nmithsa, çaatud kapanxhisak yu jitx, ez ate pyahsu. Txakaçxha tekh nasatx uun skew, wala kuj nasa kpayutx. vxite  nasa yatwa swen kahtx.

Nasawe`sxa txaw seena puiya uwete kuçxçxa, yat txiswa suwna jxha`the, kpakheya taktxi thesawesxyak. Khiçxa  wëth wëth fxi´zenxis  pehya. Txawyuçxak nasawesxyak pyak naw pekuhnxi yuwes  fxitxna taknxiyu.

Nasawe`sxa txaw seena puiya uwete kuçxçxa, yat txiswa suwna jxha`the, kpakheya taktxi thesawesxyak. Khiçxa  wëth wëth fxi´zenxis  pehya. Txawyuçxak nasawesxyak pyak naw pekuhnxi yuwes  fxitxna taknxiyu.

Nyafx taknaçxa wala kuhj nasa pehnatx, piisa´jwasa, thê`sawesx, piyasa vxite pukasu nasa. Txawyuçxatx  jxuka piisaçxha nmith wëth wëth fxi`zenxis uus kipçxa.

Txakaçx entey kuhj ahtetx piisa`çxa nmith, kwesx ûusyatxnxis  fxitxhinhawsuçxa, nawa ki kwesx kiwes nwewenhaw suçxa.

Naa ûus yatxnxi açxpawha nee usa. Aça nasa çxhabte upsa  wala çxhaçxha yatxitx, kwesxtxis çaam atu khâwasxi`mhenxa jin. Ayte piisanxi puutx ja`da fxi`zenxiswa tasxik, vxite wêth wêth u`junxis. Naa yuwesyu teecx piçtaxku ntxude.

Naa piçtatxkwe, nawku tweeji. Piisa`nxite ksxawtxis, kwesx kiwekwes, vxite fxi fxi ûusyatxnxitxisku ta`sxi, vxite luuçxkwe, thê`sawesx yuwetxis.

Txaa piisa`nxisu, vxite tulte mhinxiswa ta`sxik, ki`snxi yuwetxwa, txaweycxa nasa kiweka  kihj kihjwa yun fxi`zenxis.

Teeçx  ki`snxi yuwe twejiçxa na`jitx. Vxiçxakwe nxiknxis wala pa`yatxwaja maa jugu sustewa, pacu txamecxa jebumakyu nanwa. Naa yuwe`s teecx u`y thê`sak tweji.

naa yuwe, kujsa kphakheçxa mjinxikyu, nasawe`sx txaw wedxpaka, khiçxa xhabkwes  zxiçxkwe nmithya. Nawa txaweyçxa kij yuwetx pisayhaxawa  wala ew ûusyatxnxiyuk.

Naw piisa`çxha txwesnxi wala pu`çxhik, ûusyatxya, pyaknaw putx jada fxi`zeya, wêth wêth kiweyakh pekuhjya. Aça nasa, txawthâw ûus ki`pu ew fxi`zenxi yuwesu.

Kwe`sx çxhaba wala ewme`  ji`tx, nawa txa`wme, ayte nasa usthaw pyakhnaw fxi`zenxi`s fxitxna jik, teecx thêsa.

Teecçx musxka na`jik. Naw jxuka pisaxha  kwesx fxi`zenxis peçxkanamenhaw, çaam atuwesx ma`w ptxutewa. Puinxi yuwe kwesx fx`izenxis peykajaçme, nawa açxha nasawesxyak kphakheçxa çxhaçxha yatxiçthaw.

Açxha kwesx dxi`ja, peena nasa ûusas fxitxwa usa`, nawa txaweyçxa çaam atutxis kwesx kiwete peena tisxinuwe jin.

Comparta en sus redes sociales

2616 visitas

Comparta en sus redes sociales

2616 visitas


Comentar

Lo más leído


Ver más
image

Rituales para llamar la lluvia, la respuesta espiritual de los Yampara a la sequía

Espiritualidad para combatir la sequía que afecta a familias indígenas productoras.

image

Indígenas en México son guardianes de la abeja nativa pisilnekmej

La cosecha de la miel de la abeja melipona, especie sin aguijón, es una actividad ancestral de los pueblos indígenas Totonakus y Nahuas en la Sierra Norte de Puebla, en México. La producción beneficia económicamente a las familias y les permite proteger el territorio, pero hay serias amenazas sobre la actividad.

image

Curso virtual Periodismo indígena, territorio y medio ambiente

Regístrate e inicia este curso virtual para mejorar las coberturas sobre las realidades de los pueblos originarios con enfoques en derechos humanos, Madre Tierra, territorio y medio ambiente. ¡Ingresa ahora!