
Nasawesxtxi´s kaa ûusyatxi´nxhi yat wala: çxhaçxha yatxnxi.
Quintin Lametewesx nasa çaamtxi´s nmîthna kahte, açxha ûus yatxnxi yat wala ûsa´. Nawâ txa´weyçxa wêth wêth pyakh naw fxi´zenxis yaçtek kutxi´.
Al caminar por las calles de Toribío se observan murales coloridos con representaciones del campo.
Edilma Prada Céspedes..Consulta este contenido en los idiomas y lenguas
Kwe´sx fxi´zenxi´s piisa´çxha, nasa, Çaam atutx neewe´wetx peena ptxukamhen. Txaa pa´ka naa çxhabkwe´ açxha wëth wëth fxi´zenxi´s pakweÇta nasnasa naw ûusyahtxçxa.
Çaam atuwesx puyite, nasawe´sx yatcxatx swen kahj, nxinx pajnxi. Nawa açxha txaa yatkwetxis piisa´the wala zxiçxkwe thegna ûsta.
Naa çxhabkwe` thâ` wala pyahsuk neyu, naa pakatx wala çaam atuu pekuhju. Aça nmeh kseba akafxte wala nasawe`sxa pa`kayutx, txaçxmeyna puiya uwete.
Naa kiwete nasatx weykwe nxuste nmithsa, çaatud kapanxhisak yu jitx, ez ate pyahsu. Txakaçxha tekh nasatx uun skew, wala kuj nasa kpayutx. vxite nasa yatwa swen kahtx.
Nasawe`sxa txaw seena puiya uwete kuçxçxa, yat txiswa suwna jxha`the, kpakheya taktxi thesawesxyak. Khiçxa wëth wëth fxi´zenxis pehya. Txawyuçxak nasawesxyak pyak naw pekuhnxi yuwes fxitxna taknxiyu.
Nasawe`sxa txaw seena puiya uwete kuçxçxa, yat txiswa suwna jxha`the, kpakheya taktxi thesawesxyak. Khiçxa wëth wëth fxi´zenxis pehya. Txawyuçxak nasawesxyak pyak naw pekuhnxi yuwes fxitxna taknxiyu.
Nyafx taknaçxa wala kuhj nasa pehnatx, piisa´jwasa, thê`sawesx, piyasa vxite pukasu nasa. Txawyuçxatx jxuka piisaçxha nmith wëth wëth fxi`zenxis uus kipçxa.
Txakaçx entey kuhj ahtetx piisa`çxa nmith, kwesx ûusyatxnxis fxitxhinhawsuçxa, nawa ki kwesx kiwes nwewenhaw suçxa.
Naa ûus yatxnxi açxpawha nee usa. Aça nasa çxhabte upsa wala çxhaçxha yatxitx, kwesxtxis çaam atu khâwasxi`mhenxa jin. Ayte piisanxi puutx ja`da fxi`zenxiswa tasxik, vxite wêth wêth u`junxis. Naa yuwesyu teecx piçtaxku ntxude.
Naa piçtatxkwe, nawku tweeji. Piisa`nxite ksxawtxis, kwesx kiwekwes, vxite fxi fxi ûusyatxnxitxisku ta`sxi, vxite luuçxkwe, thê`sawesx yuwetxis.
Txaa piisa`nxisu, vxite tulte mhinxiswa ta`sxik, ki`snxi yuwetxwa, txaweycxa nasa kiweka kihj kihjwa yun fxi`zenxis.
Teeçx ki`snxi yuwe twejiçxa na`jitx. Vxiçxakwe nxiknxis wala pa`yatxwaja maa jugu sustewa, pacu txamecxa jebumakyu nanwa. Naa yuwe`s teecx u`y thê`sak tweji.
naa yuwe, kujsa kphakheçxa mjinxikyu, nasawe`sx txaw wedxpaka, khiçxa xhabkwes zxiçxkwe nmithya. Nawa txaweyçxa kij yuwetx pisayhaxawa wala ew ûusyatxnxiyuk.
Naw piisa`çxha txwesnxi wala pu`çxhik, ûusyatxya, pyaknaw putx jada fxi`zeya, wêth wêth kiweyakh pekuhjya. Aça nasa, txawthâw ûus ki`pu ew fxi`zenxi yuwesu.
Kwe`sx çxhaba wala ewme` ji`tx, nawa txa`wme, ayte nasa usthaw pyakhnaw fxi`zenxi`s fxitxna jik, teecx thêsa.
Teecçx musxka na`jik. Naw jxuka pisaxha kwesx fxi`zenxis peçxkanamenhaw, çaam atuwesx ma`w ptxutewa. Puinxi yuwe kwesx fx`izenxis peykajaçme, nawa açxha nasawesxyak kphakheçxa çxhaçxha yatxiçthaw.
Açxha kwesx dxi`ja, peena nasa ûusas fxitxwa usa`, nawa txaweyçxa çaam atutxis kwesx kiwete peena tisxinuwe jin.
Comparta en sus redes sociales
Comparta en sus redes sociales
Espiritualidad para combatir la sequía que afecta a familias indígenas productoras.
La cosecha de la miel de la abeja melipona, especie sin aguijón, es una actividad ancestral de los pueblos indígenas Totonakus y Nahuas en la Sierra Norte de Puebla, en México. La producción beneficia económicamente a las familias y les permite proteger el territorio, pero hay serias amenazas sobre la actividad.
La nacionalidad o pueblo indígena Shuar, ubicada en la cordillera del Cóndor, en la provincia Morona Santiago de la Amazonía ecuatoriana, se enfrenta al temor de la pérdida de su lengua Shuar Chicham.
Comentar